lustilisi kuulutusi viljandi muuseumi arhiivist
Loe lisaks
Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.
Loe lisaksNovembris 2014 avaldas RMK oma uue arengukava, kus sisaldus plaan tõsta poolteist korda metsamajandamisest saadavaid kasumeid läbi majandamise tõhustamise ja maareformiga RMK kätte vormistatud aladega. Laiemale avalikkusele sai see plaan teatavaks intervjuust Aigar Kallasega EPLi ärilisas 2014. aasta novembris.
Metsa majandamine ja metsaökosüsteemid on kompleksne ja mitmetahuline teema millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Enamasti seda ka ei tehta. Sõltumata kõneleja taustast ja maailmavaatest. Samuti on metsaga seotud paljud huvigrupid, suure hulga inimeste ning teiste liikide heakäekäik. Mets on samavõrra tuluallikas inimestele kui ka isetoimiv ökosüsteem. Kodu erinevatele liikidele, kelle olemasolust ega mõjust ja rollist looduse terviklikus tasakaalus reakodanik palju ei tea. Ei tea tihti ka teadlased.
Loe lisaksNaabritega on Mardul häst, ent võttis omajagu aega, et nende kohaloluga lõplikult harjuda. Enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustasid esimestel aastatel erinevad pisikiskjad ja närilised. Vahelagedel madistasid nirgid, ning vundamendiaugust sattus aegajalt kööki tuhkr kui rukkirääk. 2008 a. suvine Tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et
Mardul sagedamini esinevaks näriliseliigiks on leethiir. Suurematest elukatest võiks mainida esmati metssiga, metskitse, ja põtru.
Kuna maja ümbritseb valdavalt pool-looduslikud rohumaad, Mardu oja
luhad ja võsastunud talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi
ja söögipoolist ka kõigile teistele siitkandi sulelistele ja neljajalgsetele. Aga kus suuri sõralisi, seal leidub alati ka neile jahti pidavaid kahe, kui neljajalgseid tegelasi.