Soomaa on üks kolmest suuremast puutumata põlislooduse alast Eestis. Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo looduskaitsealade kõrval on Soomaa aga ainuke, millest on saanud rahvuspark. Soomaa rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.


Soomaa elurikkus seisneb siinsetes suurtes rabamassiivides, jõgedes ja neid palistavates lammimetsades ja luhtades – maastikutüübid, mis on Euroopas tänaseks väga haruldased või sootuks hävinud. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused, mida kohalike seas nimetatakse viiendaks aastaajaks. Lisaks suurtele tulvadele on Soomaa eripäraks tema elurikkus – siin on kodu paljudele suurtele ja väikestele elukatele, kes mujalt maailmast on jäädavalt kadunud. Üheks olulisemaks ja järjest haruldasemaks muutuvast loodusvarast, on vaikus või täpsemalt inimtekkeliste helide vähesus või puudumine. Kui ajutised looduskaitse- ja metsatööd ning harvad maanteel liikuvad autod välja arvata, ei kuule Soomaal inimtekkelisi helisid just kuigi sageli. Seda eriti, kui oled sattunud Öördi või Kikepera raba äärsetesse lõputuisse metsamassiividesse või avaratele luhtadele. 

Lisaks meile tegutsevad Soomaa südames veel: