Jaan Tomson, Mardu talu ( 1926 ) Mõisaraamatuis on Piiriküla, rahvasuus aga Kõduküla. Mardu on esimene Kõduküla talu. Umbes 70 aastat tagasi oli uute piiride ajamine ja parajasti oli Mardule uue kroonu metsavahi koha asutamine, palgid olid väljas ja sellepärast pidi siia kohta vinken sisse tulema, sest kohta ei saanud maamõõtjad ära kaotada. Esimene metsavaht Mardul oli minu vanaisa poolvenda ja tema naise Marta järele tuli nimetus „Mardu“. Poolvend Johan Tomson asus põldu tegema esiti Ritsu talu maale kui peremees; hooned olid ka sääl. See oli enne talumaade kruntimist, kui Mardule asuteti metsavahi koht, siis sai see ka ametiks. Kui hooned Ritsul vanaks said, ehiteti nad Mardule (praegusse kohta). Mardu oli vakutalu, tema pärast on käidud senatis ja nüüd riigikohtus.

Ann Sander, Nurga talust (1926 aastal ) : Mina olen siin juba 50 aastat. Kui tulin, siis oma mehega ja isaga tegime Nurga põllud, hiljem ei ole neid enam juure tehtud. Mõis andis siia maad. Mardu oli kroonu metsavahikoht ja põldu oli tal ka. Umbes 60 aastat tagasi asutati 1. Piiri Ritsu, 2. Vaeva Piiri (esimene peremees oli nälga jäänud), 3. Kupitsa Piiri, 4. Väime Piiri (praegune peremees tuli aastat 40 tagasi koduväimeheks), 5. Piiri Johani. Vanad sissetulijad on veel Ritsul, Johanil, Väimel; teistes on uued. Tõramaa küla on vana, oli juba enne eelmisi.

Ann Riisenberg, Väime talu, ( 1926 ) Esialgu oli siin palgimets. Minu naiseisa Juhan Pärnits ja tema vend Märt olid Kile saunamehed ja tulid siia ja asutasid 1866. aastal Kupitsa talu ja 4 aastat hiljem, s.o 1870. aastal, asutas isa Väime (Piiri Juhani) talu. Põldu ei olnud enne siin ühte sammugi. Kupitsa, Ritsu ja Vahelttare tehti ühekorraga. Piiri Jürisson (Uus Johan) on 8 aastat hiljem asutet. 2 Tõramaad ja Mardu olid enne. Tõramaa kõrts on kõige hiljem ehitet, umbes 40 aastat tagasi. Mets põles Mardust kuni Tõramaani maha ja et siin veidi kõrgem maa oli, siis hakati talusid asutama. Palke tõmmati puruks ja aeti hunikusse, hagu laoti vahele ja siis pisteti tuli otsa; vahest oli niisugune virn 10 sülda pikk. Puid müüa härra ei lubanud, võis ainult põletada. Oleks ka müüa võinud, siis oleks raha küllalt saanud. Hoonete materjalist on mõisa oma ainult puu, vast veidi teliskiva kah. Kõdukülas (Piirikülas) on 5 talu: Ritsu, Vahelttare, Kupitse (Piiri Johani), Väime ja Jürissoni (Uue-Tare). Kui meie siia tulime, oli 2 Tõramaad. Väime järel tehti kolmas, Tõramaa kõrts. Kõrtsis oli siis ka hobusepostijaam. Saksad, kes Pärnu-Viljandi vahet sõitsid, nurasid, et liiga pikk tee on, kui vahel jaama ei ole. Siis lasi härra jaama asutada, kus 1 aasta Lõhavere ja teine aasta Tori hobused olid. Rits tuli ka Kilelt, oli sääl saunamees. Vahelttarele tuli Rossa Mulgi saunamees Johan Laks, tema müüs õiguse Marguse saunamehele, nüüd on sääl juba kolmas peremees. Kupitsele esimese tulija poja lesele naisele 3 lapsega pakkus härra (viimane) meest, aga naine ei võtnud vastu ja pidi kohast välja minema. Härra lubas, et kui pojad suureks kasvavad, annab neile koha tagasi, aga härra kadus ja nii jäigi. Mees [Tõnis Riisenberg]: olin Juntsi saunamehe poeg ja härra soovitas mind siia väimeheks. Ta oli isale käskinud siia tööle tulla, mis viimane ka tegi. Kui poeg ja noorik kasvasid, läksid kohe paari. Halisselja metsavahi koht asuteti umbes ühel ajal Kõdukülaga. Nurga talu on pärast asutet. Mardu oli varem Ritsu lähedal.

Ants Martinson, Tõramaa-Musta talu ( 1926) : Kui minu isa juba mõisa all oli, asuteti Mardu kroonu metsavahi kohaks. Esimene metsavaht oli isa üteluse järele Jüri Sander Sandrelt Vastemõisa vallast. Võib-olla, et Johan Tomson käis ainult tahtmas seda kohta või oli ta ainult tööl sääl, kohta metsast laastamas, aga isa sellest ei ole mulle midagi rääkinud.

Tõnis Riisenberg, Väime talu ( 1926 ): Väime on veel praegu rendikoht. Tahtsin ise noorehärra käest osta, aga tema ütles, et temal ei ole veel masinaid nii seatud ja ta ei või ikka lahti lasta mõisa küljest, töö jääb tegemata. Tõramaa küla, Kõduküla ja Tipu küla talud ja Kuusemetsa ja Kõrtsi kohad Alistest on kõik veel rendi kohad ja käisid mõisas tingitükke tegemas. Igal talul oli 6 vakamaad ja kahel Tõramaal 10 vakamaad Pääsmaalt heina teha, siis igal talul mõisa väljalt 1 vakamaa kartuli võtta ja iga rendi rubla kohta oli üks koorem sõnikut mõisa laudast põllule vedada. Pääle selle oli veel oma raharent. Vilja siit nurk koristamas ei käinud. Mardul ei olnud midagi teha ja maksta. Tõramaal oli esiti kroonu metsavaht, kui maa Strykidele sai, siis oli mõisa metsavaht. Hiljem jäeti Tõramaa rendikohaks ja tehti teine Tõramaa (Bahmani Tõramaa) metsavahiks. Kui Pääsmale metsavahi koht asutati, kadus see Tõramaalt ära. Hiljem tehti ka Tõramaa kõrts. Nüüd on kõik renditalud. Teol ei ole need ükski käinud, aga Aliste ostutalud käisid teol.